LOODUSRETKED

Suksukestele külla

Sõidame Niitväljale hobustele külla! Katsume hästi vaikselt olla ja uurime suksukeste kodu – talli. Saame teada, mida hobused söövad, mis värvi nad on, kuidas nad saavad oma nime, kuidas nad haigeks jäävad ja kuidas neid ravitakse. Saame teada, kes on hobuse lapsed, kes on isa ja kes on ema ning kuidas neid kutsutakse. Saame teada palju uusi asju, mida oodatagi poleks osanud. Lõpuks ratsutame igaüks natukene, muidu nagu polekski hobuste juures käinud. Hobuste jaoks võib kaasa võtta kuiva leiba, suhkrutükke või porgandit, iseendale aga võileibu.

Enne kojusõitu imetleme veel Keila Juga

NB! Sellel väljasõidul võime transpordivahendina bussi asendada rongiga. Küsige pakkumist!

Rabaretk

Läheme hoopis teistlaadi maailma: avastama rahulikku rabariiki. Viru raba Lahemaa serval on kohane esmatutvuse tegemiseks Eesti ühe tüüpilise maastikuvormiga. Keset rabavaikust saab selgeks, mis on älved, mis on laukad, millised on tüüpilised rabataimed. Liikumist hõlbustab laudtee, vaatetornist avaneb vaade kaugemalegi.

Pikniku peame ise kaasavõetud piknikukorviga.

Paekaldaretk

Paldiskis imetleme merd kõrgelt paepangalt. Uudistame tuletorne, on ju neid Paldiskis kaks, vana, omaaegne Eesti kõrgeim ja kaasaegne tuletorn. Käime ära ka tuulepargis, vaatame kuidas moodsad tuulikud elektrit jahvatavad.

Teel Paldiskisse või tagasi koju, teeme peatuse Türisalu pangal.

Muinasretk

Uurime Rebala kivikirstkalmeid, mis on sama vanad kui Rooma linn; imetleme Jägala juga, mille lähedal ka muistsetel eestlastel linnus oli; lööme patsi Iru ämmale, et julge südamega üle Pirita silla sõita; ronime Iru linnamäel, mis Toompea eelkäija oli. Ja kuulame jutte kõikidest nendest põnevatest paikadest.

Muististe ja karstiretk

Jõelähtme kalmed ja muuseum ehk kuidas vanasti inimesed elasid ja kuidas surnuid maeti, miks neile asju kaasa pandi ja mida pandi. Matk Kostivere karstialale – uurime, miks jõgi maa all voolab, kumb on tugevam kas vesi või kivi, mis karstialal kasvab? Edasi sõidame Saha kabeli juurde.

Keila-Joa

Imeilus Keila-Joa on alati olnud populaarne väljasõidukoht. Aajaloost teame, et teiste tuntud inimeste hulgas külastas Keila-Joad ka Vene keiser Nikolai I.

Meiegi läheme imetlema Keila juga ja liigirikast 170-aastast loodusparki. Vaatame endist Benckendorffide ja Volkonskite ajaloolist lossi ja hüdroelektrijaama. Jalutame õõtsuvatel rippsildadel. Peame pikniku ise kaasavõetud piknikukorviga. Tagasiteel teeme peatuse Türisalu pangal ja heidame pilgu alla Lohusalu lahele.

Nõiakaevu saladused

Tutvume Tuhala maastikukaitsealaga. Näeme Ämmaauku, Hundikuristikku, Hobuseauku, Veetõusme allikaid ja Nõiakaevu, mis purskab vett, või mitte. Saame teada, mis on karst, milline on Eesti rahvuskivi, mis on salajõgi, kuidas tekivad legendid, kuidas saavad kohad oma nime ja palju palju muud põnevat. Nõiakaevu juures kogume energiat eesti võimsamast energiasambast Vaatame Ülo Õuna skulptuuride näitust.

Jahimehejutt

Kaberla kandis ootab meid metsamees. Läheme uurima, kes need jäljed metsa tegi ja kes need puud maha näris ning kuhja pani. Vaatame, mis seal metsas kasvab ja mis teepotti pista kannatab. Proovime ilma tikkudeta ürgsel moel tuld süüdata ning teeme ühe vinge lõkke. Lõkkel võime küpsetada ise kaasavõetud vorstikesi. Õpime okstest onni ehitama. Joome kuuma teed ja räägime jahimehejutte. Koju jõudes oleme õnnelikud ja väsinud.

Jalutuskäik Allika talus

Allika talu peremees onu Ants viib meid metsa uurima sipelgate sagimist ja kobraste tegutsemise jälgi. Uurime ja õpime tundma ka mõningaid taimi. Jalutuskäik jõe äärde ja allika juurde selgitab, mis asi on allikas. Piilume lauta, kus elavad lambad ja kanad. Peale väsitavat jalutuskäiku istume lõkke äärde. Lõkkel võime küpsetada ka ise kaasa võetud vorstikesi. Joome kuuma vaarikavarreteed. Mängime mänge.